Meie kontor on kolinud uuele aadressile! Asume nüüd Hallivanamehe 4, 11317, Tallinn - meie KONTAKTID
Kontakt
Uponor Eestis
Hallivanamehe 4 (3 korrus), 11317, Tallinn

Kui pikk võib olla üks põrandküttekontuur?

Ilmunud on oluline standard EVS 941:2024 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.
Kütte ja jahutussüsteemid.

Kui pikk võib olla üks põrandküttekontuur?

Põrandküttekontuuri pikkus

Värskelt ilmunud Standard EVS 941-1:2024 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1: Kütte- ja jahutussüsteemid“ sätestab maksimaalsed põrandküttekontuuride pikkused järgmiselt:

14 mm toru       60m
16 mm toru       80m
20 mm toru       120m

Aga miks on pikkused piiratud?
Alustame soojusmugavusest. Liialt pika kontuuri puhul on torus voolava vedeliku temperatuuri erinevus toru alguse ja lõpu vahel liialt suur ning see tähendab põrandpinna ebamugavat temperatuurierinevust ruumi lõikes.

Üldjuhul ei tohiks temperatuurierinevus, ehk dT ületada 5 kraadi. Erandiks võivad olla tehnilised ruumid, näiteks garaaž või või põrandkütte tööstushoonetes.
Kui me soovime põranda kaudu oma ruume ka jahutada, siis peaks kindlasti kontuuri pikkusele pöörama erilist tähelepanu, sest jahutusrežiimil peaks temperatuuride erinevus kontuuri alguse ja lõpu vahel olema veelgi väiksem.

Liialt pikk kontuur tähendab ka suuremat takistust. See koormab ebamõistlikult ringluspumpa (energiakulu suureneb ja tööiga väheneb) või halvemal juhul jääb pumba jõudlusest lihtsalt vajaka.

Põrandkütte rajamist sätestav standard EVS-EN 1264-4:2021 „Veepõhised pinnasisesed kütte- ja jahutussüsteemid“ sätestab maksimaalse lubatud rõhukao kontuuri kohta 35kPa.

Rõhukao puhul tuleb arvestada ka kollektori tüübiga. Nii näiteks on Eestis levinud rotameetritega (vooluhulgaregulaatoritega) varustatud kollektori kontuuri kohane rõhukadu suurusjärgus  kuni 9 kPa, mis tähendab omakorda lühemat torukontuuri võrreldes ilma kollektoriga kus rotameetrita pole.

Eelpoolöeldut silmas pidades soovitame mitte maksimume ületada ja piiripealsetes situatsioonides jagada üks pikk kontuur pigem kaheks lühemaks.
See tähendab küll suuremat jaotuskollektorit, kuid tagab meeldivama sisekliima ja ringluspumba ökonoomsema töö.

Kui soojusmugavusest rääkida, siis mängib rolli ka toru samm.

Üldjuhul on 20 mm toru paigaldussammuks 300 mm ning see, kaetuna vähemalt 35 mm betooniga on piisav ühtlase põrandatemperatuuri saavutamiseks. 16 mm-st toru, paigaldussammuga 200 mm võiks kaaluda märgades ruumides ning siis kui kasutate paigaldusmeetodit, mis valutöid ei vaja: näiteks Uponor Siccus.

Tihedama sammuga peenem toru on kasulik juhul kui soovite oma eluruume põranda kaudu ka jahutada. Rohkem torumeetreid ruutmeetri kohta annab suurema jahutusvõimsuse.

On ilmselge, et erineva paigaldussammuga toru kulu on erinev.

Alljärgnev tabel annab sellest ülevaate:
Paigaldussamm; mm          Toru erikulu; m/m2
300                                              3,4
200                                              5,0
150                                              6,7
100                                             10,0

Soojusmugavuse seisukohalt tasuks kontuurid rajada spiraalis, siis on põrandapinna temperatuur kõige ühtlasem.

Veebiseminar

Vaadake palun meie veebinari põrandkütte rajamisest siit

Küsimused, millele vastuse saad:
  • Kas ja milline põrandakütte paigaldusviis sobib minu koju?
  • Erinevatest paigaldusviisidest täpsemalt
  • Millist põrandaküttetoru valida?
  • Milliseid vigu vältida?
  • Millised süsteemid sobivad kiireks renoveerimiseks?