Jahutus põranda, seinade ja lae kaudu
Palavad suvepäevad toovad igal aastal päevakorda ruumide jahutamise temaatika. Üldlevinud on portatiivsete konditsioneeride ja õhk-õhksoojuspumpade kasutamine, vähem teatakse, et ruume on võimalik jahutada, kasutades olemasolevat vesipõrandakütte torustikku või spetsiaalseid seina- või laepaneele.
Kiirgusjahutusel on mitmeid eeliseid võrreldes traditsiooniliste lahendustega – see on hääletu, puudub intensiivne õhu liikumine ja oht külmetuda ruumi puhutava jahutusõhu liialt madala temperatuuri tõttu.
Jahutuse allikaks sobivad suurepäraselt jahutusvõimalusega õhk-vesisoojuspumbad.
Toatemperatuurid, mille puhul inimene ennast mugavalt tunneb, on talvel ja suvel mõnevõrra erinevad. Kui talvisel ajal on mugavaim toatemperatuur vahemikus 21–23 °C, siis suvisel ajal loetakse optimaalseks 23–25 °C temperatuuri.
Kuna inimese soojustunnet mõjutab nii konvektsioon kui ka soojuskiirgus, siis on tähtis sobiva ruumitemperatuuri hindamisel arvestada neid mõlemaid. Näiteks soojust kiirgava seinaküttepaneelidega ruumis on mugavustunde saavutamiseks vaja madalamat õhutemperatuuri kui ruumis, kus soojusallikaks on radiaatorid. Temperatuuri, mis võtab arvesse kiirguse ja õhutemperatuuri koosmõju, nimetatakse operatiivtemperatuuriks.
Täpselt sama kehtib ka jahutuse puhul.
Põranda, seina või lae suur pind tagab kiirgusliku komponendi suure osatähtsuse, nii et kui näiteks põrandapinna temperatuur on 21 °C ja ruumiõhk on 25 °C, siis operatiiv- ehk inimese poolt tunnetatav temperatuur on umbes 23 °C.
Näeme, et jahutuses osalevad pinnad ei pea olema sugugi ülemäära jahedad, et saavutada soovitud mugavustunne.
Jahutuse seisukohalt on kõige efektiivsem jahutus lae kaudu ja selle rajamiseks on kaks võimalust.
Uponor Thermatop S on mõeldud ripplagede rajamiseks. Tegemist on tehases eelkoostatud paneelidega, mis monteeritakse lakke, kasutades ripplae karkassi. Paneelid asetsevad vahetult kipsplaadi taga (soovitatav kipsplaadi paksus on 10 mm), tagades hea jahutusülekande. Paneelidesse on sarnaselt Renovisega integreeritud 9,9 mm PEX-a materjalist jahutustorustik ja ka paneelide omavaheline ühendamine käib sarnaselt. Töö pole keerukas ning umbes 80 m2 lae ehitus Thermatopi paneelidega võtab neljal töömehel aega umbes üks päev.
Hiljem võib kipsplaati viimistleda vastavalt soovile – värvida või krohvida.
Thermatop S-i jahutusvõimsus on suurusjärgus 46 W/m².
Uponor Renovis on 15 mm paksune kipsplaat, millesse on integreeritud 9,9 mm läbimõõduga jahutustorustik. Plaate on mitmes erinevas mõõdus ja nendega saab ehitada ka keerulisemate kontuuridega lagesid. Plaatides olevad kontuurid ühendatakse omavahel, kasutades Uponori Quick & Easy liitmike süsteemi. Renovise paneel sobib suurepäraselt ka seina paigaldamiseks, mis on jahutusvõimsuse kontekstis laejahutusele heaks alternatiiviks.
Kasutades Renovise plaate, on võimalik saavutada jahutusvõimsuseks umbes 30 W/m².
Kui me soovime jahutada olemasoleva põrandaküttekontuuri kaudu, siis on hea teada, et põranda kaudu saavutatav jahutusvõimsus sõltub peamiselt kahest tegurist: põrandasse mineva vee temperatuurist ja põranda enda konstruktsioonist.
Parima jahutustulemuse saavutame kivipõrandatel, parkettpõrandate puhul on jahutusefekt mõnevõrra väiksem.
Oletame, et meil on põrandasse juhitava vee temperatuur 17 °C ja soojuspumpa tagastuva vee temperatuur 20 °C. Sellise temperatuurivahe juures saame plaaditud betoonpõrandate puhul jahutusvõimsuseks umbes 30 W/m² ja kuivpaigaldusega parkettpõrandate puhul 20 W/m².
Mida võiks jahutust kavandades silmas pidada?
Ükskõik, kas me räägime jahutusest lae, seina või põranda kaudu, on väga oluline teada, et kontuuridesse ei saa suunata liialt madala temperatuuriga vett. Põhjuseks on kastepunkt ja selle tagajärjel tekkiv kondensatsioonioht. Kondenseerumise vältimiseks seadistatakse minimaalseks kontuurides ringleva jahutusvee temperatuuriks mitte alla 17 °C.
Lisaks tuleb kasutada jahutuse juhtimise automaatikat, näiteks Uponor Smatrix Pulse’i.
Selle süsteemi toatermostaadid kontrollivad iga ruumi niiskustaset ja kui toas olev õhuniiskus hakkab lähenema punktini, mille puhul tekib kondensaadioht, siis sulgeb automaatika selles ruumis jahutuskontuuri kuniks õhuniiskuse näitajad jälle ohutusse tsooni jõuavad. Samal ajal lülitatakse sisse ventilatsiooniseade või õhukuivatid, kui need on olemas.
Mõnikord tuleb süsteemi eraldi niiskusandureid lisada. Näiteks võib olla vajalik paigaldada lisaandur magistraaltorustikule ripplae taga või kollektorkappi.
Jahutusautomaatika seadistustes on võimalik soovi korral välistada ruume, kus me jahutust ei soovi – näiteks vannitoad.
Juhuks kui laejahutusest jääb vajaka, siis on Smatrix Pulse’i automaatika võimeline ka koostööks Fancoilidega. Jahutusvajaduse tekkimisel jahutatakse kõigepealt põranda või laekontuuride kaudu ja kui sellest ei piisa, alles siis lülitub töösse Fancoil.